Ettevõtjate lood

Küüslaugu head omadused ei pea olema alati kibedad
2022-07-25 09:10:00

Keset ilusat loodust, Põlvamaal Kanepi külas Heisri külas, toimetavad Evi ja Margus Laurits juba aastast 2017, kui tekkis vajadus vahelduse järele ning soov soetada kodu maapiirkonda. Majaga kaasa saadud maa aga vajas harimist ning sealt tekkis idee hakata kasvatama lisaks endale vajalike viljade ka midagi, mida oleks hea ning lihtne kasvatada, töödelda ja mille järgi oli neil endalgi vajadus. Nii sündiski Piirimäe OÜ, mille tegevuseks on maheköögiviljade kasvatamine, eelkõige küüslauk ja tšilli, mugulsibul.

Küüslaukude eluring algab sügisega, kui taliküüslaugu küüned poetatakse mulda enne külma, et need jõuaksid juured alla võtta, kuid mitte veel tärgata. Niimoodi  talvituvad nad kevadeni. Suve lõpupoole korjatakse ära õisikud, mis kuivatakse ja purustatakse. Küüslauguvõrsed (nii on suupärasem, aga tegelikult on need seemikud) on maitseainena mahedamad kui küüslauk ise, seda võiksid proovida need, kes tugevat küüslaugu maitset ei kannata, aga tervisele mõeldes ikkagi seda tarbida sooviks. Sügise hakul korjatakse saak, sorditakse kvaliteetsed ja kahjustada saanud või alamõõdulised viljad eraldi, millest saab küüslaugupulber. Mittesöödav leiab oma koha biojäätmete kastis, et sellest kompostida mullale väärtuslikku keemiavaba väetist. Peale saaduste korjamist külvatakse väetise eesmärgil mulda valge sinepi seeme, mille tõusmed hiljem mulda freesitakse. Tšilli kasvatamisel kasutatakse kasvuhoonet, kus tuleb mängu taaskasutus – taimed kasvavad vanades kaubakastides, mis enam muud otstarvet majapidamises ei leia.

Pealtnäha võib olla küüslaugu kasvatamine lihtne, aga tegelikult ei ole. Nagu Evi mainis, siis kõik sõltub ikkagi maapinnast, ilmast ja ka harimisest endast. Seetõttu tuleb anda künnimaale aega puhata ja ennast koguda. Küüslaugud kasvavad kvaliteetsemad, kui nende kasvukohta paari aasta tagant vahetada. Kuna tegu on mahepõllumajandusega, siis puhkava maa peal kasvatatakse vaheaastatel näiteks kaunviljade ja päevalille segu, mis parandab mullastruktuuri ning seob õhulämmastikku ning mis peale kasvamisperioodi maa sisse küntakse mullaparanduse eesmärgil. Samuti kasutatakse väetisena enda aiasaaduste jäätmetest komposti ning puutuhka.

Küüslaugu ja tšilli lõpptoodete saamine on sarnane – kõigepealt tuleb viljad puhastada, ära kuivatada ja siis pulbriks lasta. Viljade kuivatamisel eraldub suhteliselt tugev taimele iseloomulik lõhn, kuid nagu Evi naeris, siis sellega harjub pikapeale ära kui samal ajal loota, et ehk peletab haiguseid või vähemalt vampiire. Küüslaukude kuivatamisel on kasutatud loovust ja kavalat ruumikasutust, sest kui tšilli saab kasvuhoonest korjatud, hakatakse selle põrandal hoopis küüslauku kuivatama. 

Kuna tegemist on mahetaluga, on naabrid teadlikud ettevõtte tegevusest ning hoolitsevad selle eest, et Piirimäe aias kasvav ei saaks kokku puutuda erinevate kemikaalidega, mis mahepõllumajandusega kokku ei käi. Maheviljade kasvatamise plussiks on samuti elurikkuse säilitamine. Looduse hoidmise eesmärgil on ettevõte kaugemale pakke saates kasutanud juba kodus olevaid karbikesi, et vähendada üleliigset tarbimist pakendamise osas.

Piirimäe OÜ rõhub toodete puhul pigem kvaliteedile kui kvantiteedile, seetõttu on neil hetkel laiendamise mõtte kõrval käsil pigem tootearendus, et koguste suurenemisel pakkuda kliendile väärtuslikumaid maitseelamusi ning töö läheks libedamalt.

Piirimäe OÜ tootevalikus on nii kuivatatud küüslauku, kui ka küüslaugupulbrit, küüslauguvõrsed ja tšillipulbrit. On olemas ka täitepakendid, et näiteks juba kasutusel olnud küüslauguveski ei läheks kasutult prügikasti või maitseainega klaaspurk nukralt kapipõhja. Tooteid on võimalik soetada võttes Eviga ühendust läbi Facebook’i - ettevõtte leiab nimega “Piirimäe küüslauk”. Sügiseti saab küüslauku soetada ka Coop Tartu suuremates poodides. Piirimäe OÜ on tunnustatud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt mahepõllumajandajana.

Artikli valmimist rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme "Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks" projektist „Põlvamaa PATEE programm 2020-2023".

eu